„Stabiilne elektrivõrk on Euroopa siseenergia turu oluline sammas ja rohelisele majandusele ülemineku saavutamise asendamatu võtmeelement.“ Hiljuti avaldatud Euroopa Liidu elektrivõrgu ehitamise tegevuskavas märkis Euroopa Komisjon (edaspidi „Euroopa Komisjon“) selgelt, et Euroopa elektrivõrk peab liikuma „targema, detsentraliseerituma ja paindlikuma“ suunas. Sel eesmärgil kavatseb Euroopa Komisjon investeerida 2030. aastaks 584 miljardit eurot elektrivõrgu kaasajastamiseks.
Euroopa Komisjoni sammu taga on energiakogukonna kasvav mure Euroopa elektrivõrgu ehituse aeglase edenemise pärast. Analüütikud usuvad üldiselt, et ELi praegune elektrivõrk on liiga väike, suhteliselt mahajäänud, liiga tsentraliseeritud ja ebapiisavalt ühendatud ning seisab silmitsi paljude väljakutsetega.
Esiteks ei suuda vananev ülekande- ja jaotusvõrk rahuldada kasvavat elektrienergia tarbimise nõudlust. Prognooside kohaselt suureneb elektrienergia tarbimine ELis 2030. aastaks praeguse tasemega võrreldes ligikaudu 60%. Praegu on umbes 40% Euroopa elektrijaotusvõrkudest olnud kasutusel üle 40 aasta ja nende esialgse kavandatud eluea lõppu on jäänud vähem kui 10 aastat. Vananev elektrivõrk mitte ainult ei kaota energia edastamise efektiivsust, vaid kujutab endast ka potentsiaalset ohutusriski.
Teiseks paneb taastuvenergia kasvutempo nii pakkumise kui ka nõudluse poolel proovile olemasolevad võrgud. Miljonid uued katusele paigaldatavad päikesepaneelid, soojuspumbad ja kohalike energiakogukondade jagatud ressursid vajavad juurdepääsu võrgule, samas kui kasvav nõudlus elektriautode laadimise ja vesiniku tootmise järele nõuab paindlikumaid ja täiustatud võrgusüsteeme.
Lisaks kurdavad paljud elektritootjad kohmaka regulatiivse protsessi üle. „Plaan“ märgib, et paljudes riikides peavad taastuvenergia tootmise projektid elektrivõrguga liitumise õiguste saamiseks kaua ootama. Euroopa Elektrienergia Tööstuse Liidu juht ja Saksamaa E.ON Grupi tegevjuht Leonhard Birnbaum kurtis kord: „Saksamaa suurima kommunaalettevõttena on ka E.ON-i võrgule juurdepääsu taotlus tulemuseta jäänud.“
Lisaks sellele on ELi-s kasvavad elektrienergia tehingud seadnud kõrgemad nõuded liikmesriikide võrkude ühendamisele. Tuntud Euroopa mõttekoda Council on Foreign Relations tõi oma aruandes välja, et kui liikmesriigil puudub sisemine elektritootmine, saab ta energiat hankida teistest riikidest, mis suurendab kogu Euroopa energiavastupidavust. Näiteks 2022. aasta suvise äärmusliku kuumarabanduse ajal vähendasid Prantsusmaa kodumaised tuumaelektrijaamad elektritootmist ja suurendasid hoopis elektri importi Ühendkuningriigist, Hispaaniast, Saksamaalt ja Belgiast, et tagada sisenõudlus.
Euroopa Põhivõrguettevõtjate Liidu (European Transmission System Operators Alliance), mis esindab 39 Euroopa elektriettevõtet, arvutused näitavad, et järgmise seitsme aasta jooksul peaks ELi piiriülene ülekandetaristu kahekordistuma ja 2025. aastaks lisanduma 23 GW võimsust. Selle põhjal lisandub 2030. aastaks sel aastal veel 64 GW võimsust.
Nendele otsestele väljakutsetele reageerimiseks on Euroopa Komisjon kavas kindlaks määranud seitse peamist valdkonda, millele keskenduda, sealhulgas olemasolevate projektide elluviimise kiirendamine ja uute projektide arendamine, pikaajalise võrguplaneerimise tugevdamine, tulevikku suunatud regulatiivse raamistiku kehtestamine ning elektrivõrgu täiustamine. Intelligentne tase, rahastamiskanalite laiendamine, litsentsimisprotsessi sujuvamaks muutmine ning tarneahela täiustamine ja tugevdamine jne. Kavas pakutakse välja konkreetsed tegevuskavad iga ülaltoodud valdkonna jaoks.
Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Gilles Dixon usub, et Euroopa Komisjoni „kava“ käivitamine on „tark samm“. „See näitab, et Euroopa Komisjon on mõistnud, et ilma ulatuslike investeeringuteta elektrivõrku on energiaüleminek võimatu.“ Dickson hindas kava rõhuasetust elektrivõrgu tarneahela standardiseerimisele. „Põhivõrgu haldurid peavad saama selgeid stiimuleid standardiseeritud seadmete ostmiseks.“
Samal ajal rõhutas Dickson kiireloomuliste meetmete vajadust, eelkõige taastuvenergiaprojektide järjekorra lahendamiseks, mis taotlevad võrku ühendamist. Dicksoni sõnul on oluline tagada, et eelistataks kõige küpsemaid, strateegilisemaid ja kõige tõenäolisemalt elluviidavaid projekte ning vältida „spekulatiivsete projektide asja tuksi keeramist“. Dickson kutsus ka avalik-õiguslikke panku, näiteks Euroopa Investeerimispanka, üles pakkuma suurtele taristuprojektidele vastugarantiisid.
ELi aktiivse elektrivõrkude moderniseerimise edendamise kontekstis peaksid kõik liikmesriigid tegema koostööd, et ületada väljakutsed ja edendada suuremaid läbimurdeid Euroopa elektrivõrkude ehitamisel. Ainult sel viisil saab Euroopa liikuda rohelisema ja jätkusuutlikuma tuleviku poole.
Susie
Sichuani Rohelise Teaduse ja Tehnoloogia OÜ
0086 19302815938
Postituse aeg: 22. jaanuar 2024
