"Stabiilne toitevõrk on Euroopa energia siseturu oluline tugisammas ja asendamatu võtmeelement rohelise ümberkujundamise saavutamiseks." Hiljuti avaldatud Euroopa Liidu võrguehituse tegevuskavas on Euroopa Komisjon (edaspidi "Euroopa Komisjon") selgelt öelnud, et Euroopa elektrivõrk peab liikuma selle suunas, et olla "targem, detsentraliseeritum, ja paindlikum”. Selleks plaanib Euroopa Komisjon investeerida 2030. aastaks elektrivõrgu moderniseerimiseks 584 miljardit eurot.
Euroopa Komisjoni sammu taga on energiakogukonna kasvav mure Euroopa elektrivõrgu ehitamise mahajäämuse pärast. Analüütikud arvavad üldiselt, et ELi praegune elektrivõrk on liiga väike, suhteliselt mahajäänud, liiga tsentraliseeritud ja ebapiisavalt ühendatud ning seisab silmitsi paljude väljakutsetega.
Esiteks ei suuda vananev põhi- ja jaotusvõrk rahuldada kasvavat nõudlust elektritarbimise järele. Ennustatakse, et aastaks 2030 kasvab elektritarbimine EL-is praeguse tasemega võrreldes ligikaudu 60%. Praegu on umbes 40% Euroopa elektrijaotusvõrkudest olnud kasutusel üle 40 aasta ja nende esialgse kavandatud eluea lõppemiseni on jäänud vähem kui 10 aastat. Vananev elektrivõrk mitte ainult ei kaota jõuülekande efektiivsust, vaid kujutab endast ka potentsiaalseid ohutusriske.
Teiseks paneb nii taastuvenergia pakkumise kui ka nõudluse poolel arenev kasvutempo olemasolevatele võrkudele proovile. Miljonid uued katusel olevad päikesepaneelid, soojuspumbad ja kohaliku energiakogukonna jagatud ressursid nõuavad juurdepääsu võrgule, samas kui kasvav nõudlus elektrisõidukite laadimise ja vesiniku tootmise järele nõuab paindlikumaid ja täiustatud võrgusüsteeme.
Lisaks kurdavad paljud elektritootjad tülika reguleerimisprotsessi üle. "Plaan" märgib, et paljudes riikides peavad taastuvenergia elektritootmise projektid võrguga liitumisõiguste saamiseks kaua ootama. Euroopa elektrienergia tööstuse liidu juht ja Saksamaa E.ON Groupi tegevjuht Leonhard Birnbaum kurtis kord: "Saksamaa suurima kommunaalettevõttena ei ole ka E.ONi võrgujuurdepääsu taotlus tühjaks saanud."
Vähe sellest, ELi-sisesed kasvavad elektritehingud on esitanud ka kõrgemaid nõudeid liikmesriikidevahelisele võrguühendusele. Tuntud Euroopa mõttekoda Välissuhete Nõukogu tõi raportis välja, et kui liikmesriigil puudub kodumaine elektritootmine, on tal võimalik hankida energiat teistest riikidest, mis suurendab kogu Euroopa energiataluvust. Näiteks 2022. aasta suve äärmuslikult kõrge temperatuuriga ilmade ajal vähendasid Prantsusmaa kodumaised tuumajaamad elektritootmist ning suurendasid sisenõudluse tagamiseks hoopis elektri importi Ühendkuningriigist, Hispaaniast, Saksamaalt ja Belgiast.
39 Euroopa elektriettevõtet esindava Euroopa põhivõrguettevõtjate liidu arvutused näitavad, et järgmise seitsme aasta jooksul peaks EL-i piiriülene ülekandeinfrastruktuur kahekordistuma ning 2025. aastaks peaks lisanduma 23 GW võimsust. 2030 Sel aastal lisandub veel 64 GW võimsust.
Nendele otsestele väljakutsetele reageerimiseks on Euroopa Komisjon määratlenud kavas seitse peamist valdkonda, mille hulgas on olemasolevate projektide elluviimise ja uute projektide väljatöötamise kiirendamine, võrgu pikaajalise planeerimise tugevdamine, tulevikku suunatud regulatsiooni kehtestamine. raamistik ja elektrivõrgu parandamine. Arukas tase, rahastamiskanalite laiendamine, litsentside kinnitamise protsessi sujuvamaks muutmine ning tarneahela täiustamine ja tugevdamine jne. Plaan pakub välja konkreetsed tegevusideed iga ülaltoodud valdkonna jaoks.
Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Gilles Dixon usub, et Euroopa Komisjoni „Plaani“ käivitamine on „tark samm“. "See näitab, et Euroopa Komisjon on mõistnud, et ilma suuremahuliste investeeringuteta elektrivõrku on energiaülemineku saavutamine võimatu." Dickson hindas kava rõhku elektrivõrgu tarneahela standardiseerimisele. "Edastussüsteemi haldurid peavad saama selged stiimulid standardsete seadmete ostmiseks."
Vahepeal rõhutas Dickson kiireloomuliste meetmete vajadust, eriti taastuvenergiaprojektide järjekorra lahendamiseks, mis taotlevad võrguga ühendamist. Dickson ütles, et on oluline tagada, et eelistataks projekte, mis on kõige küpsemad, strateegilisemad ja kõige tõenäolisemalt ehitatavad, ning vältida "laskmist spekulatiivsetel projektidel asju segada". Dickson kutsus ka avalikke panku, nagu Euroopa Investeerimispank, andma suurtele infrastruktuuriprojektidele vastugarantiid.
EL-i aktiivse elektrivõrgu moderniseerimise edendamise kontekstis peaksid kõik liikmesriigid tegema koostööd, et ületada väljakutsed ja edendada suuremaid läbimurdeid Euroopa elektrivõrgu ehitamisel. Ainult nii saab Euroopa liikuda rohelisema ja jätkusuutlikuma tuleviku poole.
Susie
Sichuan Green Science & Technology Ltd., Co.
0086 19302815938
Postitusaeg: 22.01.2024